Puitbriketist

Aastatuhandeid on inimkond kasutanud üht perspektiivikamat taastuvenergiaallikat – puitu. Energeetikas ja eriti meedias on pidevalt kuulda, et on avastatud uut tehnoloogiat ja uusi lahendeid. Tegelikkuses see „uus” ehk unustatud vana, on olnud meie kõrval ja meie ümber kogu aeg, lihtsalt nüüd on see tuntuks saanud uue terminoloogiaga – biomass, biokütus, puitkütus. 

Puitbrikett on naturaalne ja loodusesõbralik kütus, mis ei sisalda mingeid lisaaineid. Briketti hoiab koos igas puus ja taimes sisalduv looduslik liimaine – ligniin. Pressitud brikett on väga suure tihedusega ja võib kaaluda kuni 1 t/ m3 kohta, seega võtab ta ladustamisel vähe ruumi.

Kütteväärtus on soojushulk, mis eraldub puidu täielikul põlemisel. Erinevatel puuliikidel on erinev kütteväärtus, näiteks keskmised kütteväärtused 20 % niiskuse juures:  kask 1700 kWh/rm;  mänd 1360 kWh/rm; 25  haab 1330 kWh/rm;  kuusk 1320 kWh/rm;  lepp 1230 kWh/rm;  segalehtpuu (lepp 50 % ja haab 50 %) 1280 kWh/rm;  segaokaspuu (mänd 50 % ja kuusk 50 %) 1340 kWh/rm.

Puitbrikett on ka väga kõrge kütteväärtusega 4,89 Mwh/t, ta põleb kõrgel temperatuuril ja peaaegu ilma tuhata 0,6%. Selletõttu sobib ta põletamiseks enamikes kateldes, pliitides, kaminates ja ahjudes. See omakorda vähendab tunduvalt küttesüsteemi hoolduskulusid.